Raul Näksi: Vastuvõtule võib tulla iga terviseprobleemiga. Aga kas inimest on võimalik aidata, selgub juba kohapeal.
Raul Näksi on tuntud ja kogenud terapeut, kes traditsiooniline Hiina meditsiiniga tegelenud juba üle neljakümne aasta. Kord kuus võtab ta kliente vastu Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliinikus nädal aega järjest patsiente aidates.
Raul tähistab 27. septembril sünnipäeva. Uurisime temalt sel puhul, kuidas ta jõudis oma eriala juurde ja miks ta oma tööd armastab.
Kuidas jõudsid nõelravi juurde?
Noorukieas olin üsna kehva tervisega. Oksendasin sageli ja polnud ravi, mis mind aitaks. Arstid põhjust ei leidnud.
Mind hakkas huvitama, kuidas on võimalik, et ei ole olemas ravi sellisele probleemile. Sain juhuslikult enda kätte ühe venekeelse nõelravi õpiku, mis mind väga köitis, aga tekitas ka küsimusi. Nii hakkasingi otsima, et kust saaks lisa informatsiooni oma tervise probleemide kohta. Sõbrad Moskvast, tõid mulle nõelravi raamatuid lisaks.
Neid raamatuid lugedes ja analüüsides jõudsin järelduste juurde. Esimesed nõelad panin endale 1978. aastal. Tundsin esimest korda elus, kuidas varbad ja näpud läksid soojaks. Edaspidi süvenesin teemasse laiemalt ja katsetasin ravi pere ja sugulaste peal.
Raul hindab aktiivset eluviisi ja teeb rõõmuga ka Tai Chi harjutusi
Kõik sugulased lubasid enda peal nõelravi proovida?
No kõik inimesed muidugi ei arvanud kohe esimesel hetkel sellest midagi. Mõne inimesega ei saanud ka tulemust. Aga näiteks põlvevalu puhul sain aidata. Olin just leidnud ühe professori kirjelduse, kuidas kasutada nõelravi põlvevalu puhul. See oligi väga efektiivne.
Ülikooli ajal sai nõelu pandud ka kursusekaaslastele, kellel tervisega probleeme oli. Edaspidi jätkasin iseseisvat õppimist ja praktiseerisin ikka pere ja abivajavate tuttavate peal. Tulemused innustasid jätkama.
Eesti Vabariigi taastamine avas võimaluse õppida nõelravi ja teisi Hiina traditsioonilise meditsiini teraapiaid Eesti Neijingi koolis. Eksami sooritamise järel 1996.aastal Hispaanias alustasin juba iseseisvat praksist. Ja nii tänaseni välja.
Iseseisev töö muidugi jätkub kogu aeg. See on loomulik kui tahad olla arenemises.
Miks sulle meeldib nõelravi valdkond?
Nii hea on näha, kui inimene saab oma tervise tagasi. Kõiki inimesi kahjuks aidata ei saa. Imet teha ei ole võimalik. Ime võib juhtuda, aga imet teha ei saa.
Kes võiks sinu poole pöörduda, kes võiks nõelravist abi saada?
Nõelravi poole võib alati pöörduda. Ükskõik, mis on probleem. Aga kas aidata saab, selgub kohapeal. Kõigepealt peab aru saama, kus on probleemi algpõhjus. Kas tervisemure on tulnud pärilikul teel või on tekkinud elu jooksul näiteks mõne trauma tagajärjel. Pärilikul teel tulnud probleeme saab leevendada, aga reeglina aidata ei saa.
Kuidas nõelravi tehakse?
Igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt.
Kõigepealt vestlen inimesega, kogun informatsiooni. Inimene peaks olema rahulik, avatud ja tundma end turvaliselt. Vestluse käigus kirjeldab ta oma probleemi ja vastab küsimustele. Olulist infot peegeldavad inimese pulsid ja tema keele pilt. Saadud info põhjal püüan leida probleemi algpõhjuse ja õige lähenemise.
Peale nõelravi seanssi vestlen taas patsiendiga, hindan tema seisundit. Sageli ei piisa ühest ravikorrast. Enamasti kontakt patsiendiga jätkub ka peale ravi läbi tagasiside ja nõustamise.
Kas mõni lugu või patsient on Sulle kuidagi väga hinge läinud?
Neid on kaks. Üks lõbus lugu, kus sain aidata ja teine, kus inimest kahjuks aidata ei saanud. Aga mõlemad jäid meelde ja läksid hinge.
Ühe näitleja lugu. Tal oli etendus välja tulemas, käis peaproov. Vaja oli kohvitassi käes hoida, aga käsi oli nii nõrk ja valulik, et tass kukkus kogu aeg käest. Ta helistas mulle ja palus aidata. Leppisime aja kokku. Vastuvõtul palusin tal seda valu kirjeldada, mida ta käes tundis. Ta ütles, et kirjeldada ei oska, aga näitab selle mulle ette. See oli nii teatraalne ja üllatav, et naersin tükk aega südamest. Keegi pole mulle varem ega hiljem näidelnud, milline ta valu on – ikka püütakse seda sõnadega kirjeldada. Nõelravi sai ikka ka tehtud. Käsi hakkas tööle ja kõik etendused jätkusid ka peale esietendust.
Teine lugu on väga kurb.
18-aastane poiss kõhukoopa pahaloomulise kasvajaga, siiretega. Noormehe ema pöördus palvega minu poole. Tegemist oli väga suurte valudega, ka morfiinist ei olnud enam abi.
Panin nõelad ja poisi naha kollasus hakkas kaduma. Ema rõõmustas, et poeg saab terveks. Aga tegelikult oli minu võimuses ainult ära võtta valud. Ütlesin seda ka emale, et see on kõik, mida teha saan. Poisi valud vähenesid, ta sai sängist tõusta, et oma ema kallistada kõige eest.
Kui poeg oli siit ilmast lahkunud, siis vestlesime taas emaga. Ta tänas mind abi eest. See lugu oli mulle väga liigutav ja meeldejääv. Sain natukenegi leevendada inimeste kannatusi.
Aga nagu juba eelnevalt rääkisime, imet teha pole võimalik.
Mis sulle rõõmu valmistab?
Alati loomulikult see kui olen saanud kedagi aidata. Aga rõõmu võib leida igast päevast oma elus kui oled selleks valmis.
Olen aktiivne ja armastan liikuda. Hommik algab Shindo venitustega. Päevasel ajal hoian end tasakaalus Tai Chi harjutustega. Võimaluse korral teen oma treeninguid looduses.
Aktiivne ja virge olek, nii vaimselt kui füüsiliselt aitab märgata, olla valmis – üllatuseks.
See on hetkeline, annab positiivse laengu ja käib sinuga kaasas kogu päeva nagu päikesepaiste.
